Oleme kohal!

Tere taas! Meie reis hõimukülla läks hästi, tänu Jumalale! Jah, see ei olnud mugav, kuna maantee oli väga auklik aga samas ka mitte nii hull kui ma oletasin. Richard pidas hästi vastu ja suutis hoolimata suurest rappumisest kaks korda magada. Teine kord oli eriti sobival ajal st siis kui mehed asju ühest autost teise kandsid. See aeg oli kõige kuumem, kuna auto seisis ja ei saanud õhukonditsioneeri kasutada. Ka asjade ülekandmine kulges sujuvalt st kohalikud mehed ei tulnud meid tülitama. Kandjad olid kõik meie küla ja koguduse mehed. Lõpuks küll üks mees tuli ja nõudis 20 kinat (ma ei tea, millega ta seda põhjendas aga siin ei olegi sageli raha küsimiseks põhjendust vaja) ning ütles, et kui me ei anna, siis panevad nad tee kinni ja meie auto ei saa tagasi sõita.  No me siis andsime :).

Jim ja Judy võtsid meid siin väga soojalt ja armsalt vastu. Judy oli meie maja kenasti korda teinud ning isegi aknad ära pesnud! Sõime nende juures lõunat ja ka õhtusööki. Öörahu saabus meie majas väga vara - olime ju kõik täitsa läbi omadega. Richard tegi meile üllatuse ning magas kella kümnest õhtul neljani hommikul ühtejutti (tavaliselt ärkab ta öö jooksul ikka mitu korda üles ja tahab piima). Nii et puhkasime kõik end hästi välja ja olime valmis hommikul enda sisseseadmisega pihta hakkama. Täna ei ole me oma paapua naabreid veel kohanud aga eile oli väga tore mitmetega juba kohtuda ja paar sõna vahetada. Kõik imestavad, et Richard on nii suur poiss, eks nad arvasid, et tuleme väikese beebiga tagasi, aga Richard on ju juba aastase lapse kasvu :).

Tunneme end siin koduselt aga eks päris äraharjumine võtab ikka veel aega...

Aitäh kõigi eelnevate ja järgnevate eestpalvete eest!